Eesti Rahva Muuseum jätkab teadusseminaride sarjaga
Muuseumi teadusseminar „Kliimamuutuste antropoloogiast: rohereform, energiapööre ja kogukonnad selle keskel“ keskendub sel korral kliimamuutuste uurimisele antropoloogias ja inimeste suhtele keskkonnamuutustega. Külas on Joonas Plaan (Eestimaa Looduse Fond, kliimaprogrammi juht ja kestliku kalanduse ekspert; Tallinn Ülikool, antropoloogia külalislektor). ERMi teadusseminar toimub 10. oktoobril kell 15. Külas on Tallinna Ülikooli antropoloogia külalislektor Joonas Plaan.
„Seekordsel seminaril käsitleme kliimamuutusi ja nende mõju Eesti inimestele. Kliimamuutuste, rohereformi ja energiapöördega seotud poliitikaid ja algatusi tajutakse piirkonniti erinevalt, analüüsime süvendatult neid kogemusi ja tõlgendusi,“ avas seminari sisu ERMi teadur Tenno Teidearu.
Keskkonnaantropoloogiline lähenemine kliimamuutuste uurimisel keskendub inimeste tajule ja mõistmisele seoses kliimamuutustega kaasnevate protsessidega ning nende mõjule kogukondadele. Antropoloogiline vaatlus võimaldab mõista, kuidas inimesed reageerivad keskkonnamuutustele ning kuidas see mõjutab nende suhet looduskeskkonnaga. Käesolev tees pakub ülevaadet keskkonnaantropoloogia peamistest uurimisküsimustest ja suundadest, demonstreerides kliimamuutuste mõju Eesti kogukondadele, alates Ida-Virumaast kuni Lääne-Eesti saarteni, eriti seoses rohereformi ja energiapöördega.
Keskkonnaantropoloogiline perspektiiv kliimamuutustele võimaldab süvendatult analüüsida inimeste kogemusi ja tõlgendusi, mis puudutavad nende ümber toimuvaid kliimamuutusi. Uuritakse, kuidas indiviidid ja kogukonnad tajuvad kliimaga seotud muutusi ning kuidas need muutused mõjutavad nende vastupanuvõimet ja kohanemist. On oluline, kuidas need kogemused kujundavad nende suhteid looduskeskkonnaga.
Antropoloogiline uurimus toob esile inimlikud mõõtmed kliimamuutuste debatis, rõhutades kultuurilisi erinevusi ja sotsiaalseid mõjusid, mis tihti jäävad suuremates kliimapoliitikate aruteludes tähelepanuta. Tees rõhutab, kuidas kliimamuutuste mõju varieerub geograafiliselt erinevates piirkondades, näiteks kuidas Ida-Virumaa kogukonnad võivad kogeda mõjusid erinevalt võrreldes Lääne-Eesti saarte kogukondadega, eriti arvestades rohereformi ja energiapöördega seotud poliitikaid ja algatusi.
Kokkuvõttes pakub antud tees olulist panust kliimamuutuste antropoloogia valdkonnas, esile tõstes peamised uurimisküsimused ja suunad, mille kaudu on võimalik saavutada sügavam arusaam inimkonna ja keskkonna vastastikusest mõjust nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil.
Kõik huvilised on väga oodatud!
Üritus toimub ERMi Rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse auditooriumis ning veebis.
ERMi teadusseminar on seotud ERMi tulevase rahvusvahelise konverentsiga “„Jätkusuutlikkus praktikas: isetegemine, parandamine, taaskasutus ja innovatsioon” (30.10.–2.11.2024), mis keskendub jätkusuutlikele isetegemise praktikatele, lahendustele ja eluviisidele. Konverents heidab valgust parandamisele, taaskasutusele ja argisele leiutamisele nii minevikus kui ka tänapäeval, millel võib olla oma roll kestliku tuleviku loomisel.
Foto: Joonas Plaan
