Loodus

Struve meridiaanikaare üks triangulatsioonipunktidest paikneb Kaareperes Aruküla mäel. Punkt on tähistatud infotahvliga ning vahetusläheduses on Kaarepere discgolfi rada, grilli- ja piknikukoht ning mõnus külakiik. Struve kaar kanti 2005. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Kassinurme linnus on rajatud umbes 1,5 tuhat aastat tagasi. Nii muinaslinnust ennast, läheduses paiknevat sölli, suurt kivi kui piirkonna looduslikke pinnavorme seostatakse Kalevipoja lugudega. Linnusest ida pool on Hiis, kus austada meie loodust ja maad.

Algajatele sobival Männikjärve matkarajal avanevad kaunid vaated Männikjärvele ja ümbritsevale rabale. Rada kulgeb ümber Männikjärve, rabas ja salumetsas.

Endla mitmekesine looduskaitseala on moodustatud soode ja karstiallikate ning märgala liigirikkuse säilitamiseks. Kolmel erineva pikkusega matkarajal saab tutvuda metsakoosluste, puisniidu, järvede, jõgede ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma elustikku.

Suurt-Taevaskoda peetakse Eesti üheks populaarsemaks looduslikuks vaatamisväärsuseks ning kaugel ei asu ka Väikse-Taevaskoja liivapaljand. Taevaskojas on pea 40 km matkaradu ning siin on filmitud legendaarseid stseene filmile “Viimne reliikvia”.

Meenikunno raba on kahtlemata üks kõige tuntumaid ja kaunemaid paiku Lõuna-Eestis. Mõnus laudtee, Päikeseloojangu metsamaja ja vaatetorn meelitavad siia nii matkajaid, linnuvaatlejaid, marja- ja taimehuvilisi. Vaadata ja nautida on palju!

Valgesoo raba sobib hästi soode arengu ja taimestikuga tutvumiseks ning männikultuuride vaatluseks. Õpperajal on vaadeldavad rabataimestik, “Parunimännik” ning laanekuklaste rikas metsaserv. Valgesoo raba on tähistatud National Geographicu kollase aknaga – avastamist väärt paik loodushuvilistele.

Mehikoorma sadama ja tuletorni vahelisele alale on rajatud ringjas, erinevatel kõrgustel asuv kolme erineva lahendusega tee Peipsi järve võlude nautimiseks ja sealse loodusliku keskkonnaga tutvumiseks.

Baltimaade vanimas botaanikaaias kasvab kokku rohkem kui 10 000 liiki ja sorti maailma taimeriigist. Lisaks looduslikele taimedele, sh haruldased kaitsealused taimed, näeb seal ka uusi dekoratiivtaimi. Kasvuhoonetes saab avastada vihmametsade- ja kõrbetaimi.

Lodi Jõmmu on arhailine puust kaubapurjekas, millesarnased seilasid Peipsil ja Emajõel alates hansaajast kuni 20. sajandi keskpaigani. Nüüd viib Jõmmu Emajõele, Peipsile ja Võrtsjärvele sõitma kõiki huvilisi.

Mitmekülgne soos, metsas ja kruusateel looklev Selli-Sillaotsa õpperaja matkarada kulgeb läbi palumänniku Laeva soo serva, kuhu on ehitatud 12 m kõrgune võrratu vaatega Suuretüki vaatetorn. Rada jätkub laudteel ja pinnasrada mööda läbi erinevas arenguastmes soo, mis on tuntud ka heade jõhvikakohtade poolest.

Järvselja looduse õpperajal saab tutvuda õppe- ja katsemetskonna keskuse lähema ümbruse metsadega. Rada läbib eriilmelisi puistusid, kus näeme mitmeid metsakasvukohatüüpe, seal kasvavaid puid – põõsaid ja metsa alustaimestikku. Marsruudi pikkuseks saab valida orienteeruvalt 3,5 – 5 km kilomeetrit

Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid (211,3 m üle merepinna). 28 meetri kõrgune vaatetorn avab kaugvaateid Otepää mägedeni ja üle Väikese Emajõe oru Karula kõrgustikule.

Tellingumäe vaatetornist avaneb imekaunis vaade käärulise Mustjõe luhtadele. Läheduses ühineb Mustjõgi Koiva jõega (Gauja), mis on 22 kilomeetri ulatuses Eesti-Läti piirijõeks. Vaatetorn on lisaks loodusele ideaalne paik ka lindude vaatlemiseks – siin kandis on kohatud mitmeid haruldasi linnuliike.

Tõuse kõrgustesse! Tehvandi suusahüppemäe vaateplatvorm on ainulaadne turismi- ja spordiobjekt Põhjamaades – siin saad tõusta 34 meetri kõrgusele ja näha suusahüppajaid treeninguil või võistlemas. Torni tõusmiseks saad kasutada treppi või lifti.

10 km pikkuses ja 52 m sügavuses Rõuge ürgorus on seitse järve ning Rõuge ürgorus on kaheksa külgorgu. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav Ööbikuorg. Kevadeti, toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust – sellest ka oru nimi. Ööbikoru serval seisab uhke Pesapuu vaatetorn, kust avaneb vaade tervele orule!

Eesti rahvusparkidest kõige väiksema ja künklikuma Karula rahvuspargi loodus on imeliselt mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad pärandkultuurmaastikud, mis on tekkinud aastatuhandeid kestnud inimtegevuse mõjul. Hajali paiknevad talud vahelduvad põllusiilude, heinamaade, metsatukkade ja järvedega. Lõuna-Karulas seevastu laiuvad metsamassiivid koos nende vahele mahtunud väikeste rabade ja soodega, lisaks on Karulas hulgaliselt järvi. Tõeliselt avastamist ja imetlemist väärt!

Tasase maastikuga kulgev matk Luhasoos pakub vaheldust Võrumaa muidu künklikule loodusele. Raba rahu ja vaikus aitavad närvidel linnakärast ja päevaaskeldustest puhata. Raja keskpunktis oleval rabasaarel on ööbimiseks ka väike metsaonn.